Kev Cawmdlim (Salvation)

Kev Cawmdlim (Salvation)

Kev cawmdlim yog dlaabtsi?

Kev cawmdlim yog raug cawm kuas dlim ntawm Vaajtswv txujkev txavtxim ncaajnceeg kws Vaajtswv yuav txavtxim rua tuabneeg txhum. Muaj coob leej totaub has tas kev cawmdlim yog txhais has tas cawm kuas yug dlim ntawm yug tej kev txaug kev txhum hab dlim ntawm dlaab ntxwgnyoog. Kuas qhov kws totaub le nuav nwg tsi yog lub tseem ntsab lossis tsi accurate lawm. Txhua tug tuabneeg yeej ua kevtxaug kevtxhum tawmtsaam Vaajtswv hab yeej nyob huv qaab Vaajtswv txujkev teem txim.

Vaajtswv txujkev teem txim nuav yog rau txim rua txhua tug kws tau ua txhum Vaajtswv txuj kevcai lawd hab yuav muab puab pov moog rua ntuj tawg hab puab yuav nyob qhov ntawd moog ibtxhis. Qhov nuav tsi tau txhais has tas Vaajtswv tsi ncaaj, kuas nwg qha has tas Vaajtswv yog tug dlawbhuv, Vaajtswv yuavtsum rau txim rua tuabneeg txhum. Kuas Vaajtswv rhawv ib txujkev kuas tuabneeg tsiv dlim tau hab tsi raug Vaajtswv txujkev teem txim kws ncaajnceeg. Qhov nuav txhais has tas Vaajtswv yog tug kws dlawbhuv hab muaj kev hlub. Nwg yuavtsum ua ncaajnceeg rua ob qhov huv tuabsi. Yog le qhov kws raug cawm kuas dlim ntawm Vaajtswv txujkev chim yog hu ua kev cawmdlim.
Peb nrhav tau txujkev cawmdlim nuav nyob rua huv Yexus, hab tsuas yog nyob rua huv Yexus tug kws yog Vaajtswv hab lug yug ua tuabneeg muaj nqaj muaj tawv le peb tuabneeg xwb (Yauhaas 1:1, 14), hab yog tug kws tuag txhwv peb tej kevtxhum hab sawv huv qhov tuag rov qaab lug lawm. 1 Kauleethaus 15:1-4 has tas, “Cov kwvtij, kuv xaav kuas mej ncu ntsoov txujmoo zoo kws kuv tub qha rua mej hab mej tub ntseeg lawm, hab najnub nuav los mej tseem ntseeg le qub. 2 Yog mej cim ntsoov txujmoo zoo kws kuv qha rua mej lawm, mej yeej yuav dlim mej lub txim, ntshai yog mej ho tsi ntseeg tag xwb. 3 Tej lug kws Vaajtswv muab rua kuv qha mej ntawd, yog tej lug kws tseemceeb kawg le. Tej lug ntawd has tas, Yexus Khetos tau tuag theej peb suavdlawg lub txhoj lawv le muaj lug sau ca rua huv Vaajtswvtxujlug has tas, 4 luas coj nwg moog faus hab tom qaab ntawd peb nub, Vaajtswv tsaa nwg sawv huv qhov tuag rov qaab lug, lawv le Vaajtswvtxujlug sau tseeg lawm.”
Kev cawmdlim ua dlejnum zoo le nuav: Peb txhua tug puavleej ua txhum tawmtsaam Vaajtswv hab yeej tsimnyog raug teem txim. Kuas Yexus yeej tsi tau ua txhum le (1 Petus 2:22). Nwg lug yug ua neej nyob rua huv lub nplajteb nuav le koj hab kuv, kuas Nwg yeej tsi tau hlaa Vaajtswv txuj kevcai le. Qhov nuav ua rua Nwg ua tau tug tuabneeg zoo (righteous) hab sawv taug timntsej timmuag ntawm Vaajtswv.
Thaus kws cov Yudas cov thawjcoj muab Yexus ntsa hab tua rua sau tug ntoo khaublig, Vaajtswv siv Yexus txujkev tuag nuav ua lub ntsuasqaum kws aub tuabneeg nplajteb lub txim nrug Nwg tuag (1 Petus 2:24; 1 John 2:2). Qhov nuav yog Vaajtswv muab Yexus lug ua tug tuabneeg muaj txim hloov peb chaw, 2 Kauleethaus 5:21 has tas, “Yexus Khetos yeej ibtxwm tsi muaj txim, kuas Vaajtswv muab peb lub txim rua nwg aub. Vaajtswv ua le ntawd kuas peb cov kws nrug Yexus Khetos koom ib txujsa ua tau tuabneeg ncaajnceeg (zoo) ib yaam le Vaajtswv yog tug kws ncaajnceeg (zoo).”
“He made Him who knew no sin to be sin on our behalf that we might become the righteousness of God in Him.”
Tug ntoo khaublig yog lub chaw kws Yexus aub peb tej kevtxhum hab raug kev txomnyem hloov peb chaw. Yaxayas 53:5 has tas, “Tub yog vim peb tej kev txhum nwg txha raug ntaus nqaj ndluag ntshaav nrug, tub yog vim tej kev phem kws peb ua, nwg txha raug nplawm. Qhov kws nwg raug txim txomnyem ntsuav, yog paab kuas peb tau nyob kaaj sab lug, nwg raug nplawm tub yog khu kuas peb tej kev mob kev nkeeg zoo.” Kuas peb ncu has tas yeej tsi muaj ib tug tuabneeg txhum twg kws yuav ua tau zoo kuas Vaajtswv txaus sab, hab yeej tsi muaj ib tug tuabneeg txhum twg kws yuav muab tau ib yaam dlaabtsi kws zoo kawg nkaus coj moog fij rua Vaajtswv kuas Vaajtswv zoo sab. Tsuas yog Yexus tug kws yog Vaajtswv hab lug yug ua tuabneeg muaj nqaj muaj tawv le peb txha le ua tau xwb.
Yaxayas 64:6 has tas, “Peb txhua tug puavleej tau ua txhum huv tuabsi; txawm yog tej dlejnum zoo kws peb ua los puavleej qas zoo ib yaam le txuj phuam kws tsi tau muab ntxhua. Tub yog vim peb tej kevtxhum, peb txha zoo ib yaam le tej nplooj qhuav kws cua muab ntsawj yaa taag lawm.” Yog le, yog has tas yeej tsi muaj ib yaam dlaabtsi kws peb ua es yuav ua tau zoo timntsej timmuag ntawm Vaajtswv tes peb yeej ua tsi tau kuas Vaajtswv txaus sab hlo le. Kuas Yexus tug kws ua tau zoo timntsej timmuag ntawm Vaajtswv tuag hloov peb chaw, Nwg ua tej kws peb ua tsi tau pub rua peb lawm.
Yog has tas peb xaav tsiv kuas dlim Vaajtswv txujkev teem txim kws ncaajnceeg, tes peb yuavtsum tau tso sab rua Yexus txujkev kws Nwg tiv kev txomnyem pub rua peb. Peb yuavtsum tau raug muab hloov lug ua tug tuabneeg zoo timntsej timmuag ntawm Vaajtswv lug ntawm Vaajtswv. Vaajtswv yuav muab Yexus txujkev zoo rua peb yog has tas peb txais yuav Nwg, tso sab rua Nwg, hab ntseeg tej kws Nwg tau ua. Yog vim le nuav Vaajtswvtxujlug txha le has tas peb raug cawm lug ntawm txujkev taabncuab kws yog lug ntawm txujkev ntseeg. Efexus 2:8 has tas, “Vaajtswv tug kws hlub mej, nwg cawm mej dlim tub yog vim mej ntseeg. Qhov kws mej dlim ntawd, tsi yog vim mej ua dlejnum zoo, kuas yog Vaajtswv ca le pub dlawb rua mej xwb.”
“For by grace you have been saved through faith; and that not of yourselves, it is the gift of God,”
Thaus kws peb tso sab rua tej kws Yexus tau ua rua sau tug ntoo khaublig, hab tsi tso sab rua tej dlejnum kws peb ua, tes Vaajtswv muab Yexus txujkev zoo (righteousness) rua peb, ib yaam le Nwg muab peb tej kev txhum rua Yexus aub. Zoo ib yaam le muab khoom sis pauv, Nwg tau peb tej kevtxhum, peb tau Nwg txujkev zoo.
Yuav ua lecaag txha le yuav tau txujkev cawmdlim?
Ob qhov Vaajlugkub kws ua rua coobleej tsi kaag sab lossis confuse txug kev cawmdlim mas yog Loos 10:9-10 hab Mathais 7:21.
Loos 10:9-10 “Yog koj lub qhov ncauj leeg has tas Yexus Khetos yog tug Tswv hab koj lub sab ntseeg has tas Vaajtswv tub tsaa Yexus Khetos sawv huv qhov tuag rov qaab lug lawm, koj yuav dlim. 10 Rua qhov tug kws ntseeg huv nwg lub sab, Vaajtswv suav has tas nwg yog tug kws ncaajnceeg (zoo), hab tug kws leeg ntawm nwg lub qhovncauj, Vaajtswv suav has tas nwg yog tug kws dlim txim.”
“that if you confess with your mouth Jesus as Lord, and believe in your heart that God raised Him from the dead, you will be saved; 10 for with the heart a person believes, resulting in righteousness, and with the mouth he confesses, resulting in salvation. (NAS)
Mathais 7:21 “Tsi yog txhua tug kws hu kuv has tas, ‘Tug Tswv! tug Tswv,’ tes yuav tau moog Ntuj Ceebtsheej. Kuas tsuas yog cov kws ua lawv le kuv Txiv tug kws nyob sau ntuj lub sab nyam, txha tau moog xwb.”
“Not everyone who says to Me, ‘Lord, Lord,’ will enter the kingdom of heaven, but he who does the will of My Father who is in heaven will enter.”
Lawv le Paulus has mas zoo le kws yog leej twg leeg ntawm nwg lub qhovncauj has tas Yexus Khetos yog tug Tswv hab ntseeg huv nwg lub sab has tas Vaajtswv tub tsaa Yexus Khetos sawv huv qhov tuag rov qaab lug lawm tes tug ntawd yeej dlim lossis tau txujsa lawm. Kuas Yexus ho has tas tsi yog txhua tug kws hu Nwg ua tug Tswv yuav tau moog Ntuj Ceebtsheej lossis tau txujsa. Puas yog ob nqai Vaajlugkub nuav sis tawmtsaam? Tsi yog, Paulus hab Yexus obtug cov lug yeej tsi sis tawmtsaam.
Qhov kws has tas tsi yog “txhua tug” kws leeg has tas Yexus yog tug Tswv yuav tau txujsa tsi tau txhais has tas yeej tsi muaj ib tug kws leeg has tas Yexus yog tug Tswv yuav tau txujsa. Kuas nwg txhais has tas txhua tug kws leeg has tas Yexus yog tug Tswv muaj ibtxha yuav tau txujsa kuas muaj ibtxha yuav tsi tau txujsa. Tseeb tag, yog has tas meb ob leeg puavleej leeg yuav Yexus ua meb tug Cawmseej hab tug Tswv tag lawd meb puavleej tau txujkev cawmdlim lossis txujsa huv tuabsi. Kuas tej zag koj txujkev leeg yuav ntawd yog dlaag xwb, koj laam leeg xwb kuas koj yeej tsi ntseeg hab tsi xaav ua lawv le Yexus tej lug qha. Yog le nuav nua tes koj txujkev leeg yuav ntawm tsi tseeb, yog dlaag xwb, nwg yuav tsi fuamvaam, tsi lujhlub, tsi tawg paaj txitxiv, hab saws tsi tau txujkev cawmdlim.
Qhov kws peb yuav paub has tas koj txujkev leeg yuav ntawd yog tseeb lossis cuav yog tomqaab kws koj leeg taag lawd saib koj puas noog Vaajtswv lug le kws Yauhaas sau tseg rua huv 1 Yauhaas 2:4 “Yog ib tug has tas, ‘Kuv tub paub Vaajtswv lawm,’ kuas tug ntawd tsi ua lawv le Vaajtswv tej lug tes tug ntawd dlaag xwb, nwg yeej tsi paub qhov tseeb le.” Yog muab ua dlua lwm lu lug has nua tes peb yuav has tau le nuav, yog koj has tas “Kuv ntseeg Yexus” tes qhov kws koj leeg ntawd yeej ua rua koj tau txais txujkev cawmdlim le lawm, yog has tas koj yeej ntseeg Yexus tag tag hab ua koj lub neej lawv le Vaajtswv Txulug qha. Qhov kws tseemceeb tes saib koj txujkev ntseeg ntawd puas yog txujkev ntseeg kws tseeb tag.
Paulus hab Yexus obtug puavleej has txug tuab qho kws yog txujkev cawmdlim lossis txujsa, kuas obtug nyag has nyag dlua ib seem tuaj, hab nyag has txawv nyag rua ib qhov xwmtxeej (different issues). Paulus qha rua peb txug qhov kws yuav coj peb moog txais tau txujkev cawmdlim, kws yog ntseeg hab txais yuav Yexus Khetos. Yexus qha rua peb txug peb txujkev ntseeg hab txujkev leeg yuav, Nwg qha kuas peb paub has tas peb txujkev leeg yuav (profession) ntawd yuavtsum yog pib lug ntawm qhov kev ntseeg kws tseeb. Yog muab ua dlua lwm lu lug has nua tes Paulus has tas yog koj dlhau lug ua ib tug ntseeg Yexus (Christian) lawd tes koj yuav dlim; Yexus yeej has le ntawd hab kuas Nwg ceebtoom rua peb has tas txawm peb tub tsi yog tug kws ntseeg Yexus tag los peb yeej muaj peevxwm has tau has tas peb yog tug kws ntseeg Yexus.
Peb dlhau lug ua ib tug ntseeg Yexus lug ntawm txujkev ntseeg tsi yog lug ntawm txujkev ua dlejnum; kuas yog peb has tas peb yog tug ntseeg Yexus kuas peb teg dlejnum tsi tshwm le kws peb has tes qhov kws peb has ntawd tsi tseeb, hab peb yeej tsi yog tug kws ntseeg Yexus. 2 Timautes 2:19 has tas, “…Tug kws has tas nwg yog Vaajtswv mivnyuas, tug ntawd yuav tsum tso nwg tej kev txhum tseg.” Dlhau le nuav, Vaajtswv has tas “Kuv yuav pub kuv tug ntsujplig rua mej, kuas mej coj tau lawv le kuv txuj kevcai hab ceev kuv tej lug saamfwm. (Exekees 36:27). Nwg tsi yog has tas peb ua lawv le Vaajtswv txuj kevcai kuas Nwg txha le cawm peb; kuas Vaajtswv cawm peb kuas peb ua tau le Nwg txuj kevcai. Yog has tas koj tseem yog ib tug tuabneeg kws tsi coj lawv le Vaajtswv txuj kevcai tomqaab kws koj tub leeg yuav Yexus ua koj tug Cawmseej hab tug Tswv lawm tes txhais has tas koj txujkev ntseeg hab txujkev leeg ntawd tsi tseeb, Vaajtswv yeej tsi tau cawm koj, hab koj yeej tseem tsi tau yog ib tug ntseeg Yexus. Yog koj yog ib tug kws coj lawv le Vaajtswv Txujlug qha lawm, koj txujkev ntseeg hab leeg yuav Yexus txha le yog txujkev leeg yuav kws tseeb, hab koj txha le yog ib tug kws ntseeg Yexus tag.
Paulus qha has tas yuav ua lecaag txha le yuav tau txais kev cawmdlim. Yexus moog ib theem tub zog ntxiv hab Nwg qha has tas yuav ua lecaag txha le paub has tas txujkev ntseeg hab leeg yuav Yexus ua tug Cawmseej hab tug Tswv yog tseeb. Yog le qhov kws yuav ua kuas peb tau txujsa ntev moog ibtxhis yog yuavtsum leeg yuav Yexus ua peb tug Cawmseej, tug Tswv, hab peb txujkev leeg yuavtsum yog txujkev leeg kws tseeb hab muaj dlejnum zoo txhwm tomqaab kws peb txais yuav Yexus lawd.
Peb kaujtsuam kws Vaajtswv ua nyob rua huv txujkev cawmdlim.
Kaujtsuam 1. Qhov ua kuas ncaajnceeg - Justification
Qhov ua kuas ncaajnceeg yog ib lu lug caav kws yog cai, kws siv lug has nyob rua huv tsev has plaub. Nwg yog ib lu lug kws qha txug qhov kws Vaajtswv has txug tug ntseeg Yexus, tsi yog qhov kws Vaajtswv hloov tug ntseeg ntawd. Qhov ua kuas ncaajnceeg yeej tsi hloov ib yaam dlaabtsi ntawm tug tuabneeg txhum lossis nwg tug coojpwm. Qhov ua kuas ncaajnceeg yog ib lu lug saamfwm txug plaub ntug lug ntawm Vaajtswv. Nwg tsuas hloov peb lub meejmom (status) kws peb yog taabmeeg lwm tug xwb, kuas nwg yog ib qho puavpheej kws coglug ruaj khov has tas lwm yaam kev hloov yuav lawv qaab lug.
Pivxaam le thaus kws kuv yuav quaspuj, wb sawv ntawm tug xwbfwb hauvntej hab nwg kuas wb has cov lug kws wb ib leeg coglug rua ib leeg lawv nwg qaab. Tomqaab kws wb has taag lawd, nwg has tas, “lawv le txujcai kws nyob rua huv lub xeev Wisconsin kws tau tsocai rua kuv muab meb sis yuav, yog le lub sijhawm nuav kuv muab meb txi ua namtxiv, hab suav txij le lub sijhawm nuav moog meb yog namtxiv lawm.” Taamsim ntawd wb cale yog namtxiv lawv le txujcai le lawm. Uantej lub sijhawm ntawd wb tsuas yog hluas nkauj hluas nraug xwb, kuas txij lub sijhawm ntawd lug wb yog namtxiv lawm. Thaus kws xwbfwb has cov lug ntawd taag yeej tsi muaj dlaabtsi kws nyob huv wb lubcev hloov, kuas wb lub meejmom (status) hloov lawm; wb tsi yogi b tug hluas lawm, kuas wb yog namtxiv lawv le txujcai taabmeeg ntawm Vaajtswv, ntawm numtswv, ntawm tej kwvtij neejtsaa, ntawm tej phoojywg suavdlawg, hab wb yeej yog namtxiv moog taag wb sim neej le lawm, wb yeej rov tsi tau lug ua ib tug hluas le lawm.
Tuab yaam le ntawd, thaus tug Thawj Jury lug nyeem puab qhov kev txavtxim taag lawm, tug kws “raug kom” ntawd yeej tsi raug kom ntxiv lawm. Tomqaab kws nyeem qhov kev txavtxim taag lawd tug kws raug kom ntawd tsuas yog txhum lossis tsi txhum lawm xwb. Yeej tsi muaj dlaabtsi kws nyob huv nwg lub cev hloov, kuas yog has tas nwg tsi txhum tes nwg lub meejmom yeej hloov ntawm tug tuabneeg txhum lug ua tug tuabneeg tsi txhum, hab tawm ntawm lub tsev has plaub moog le tug kws yeej tsi tau ua txhum kevcai dlaabtsi le, vim qhov kev txavtxim ntawd ua rua nwg yog tuabneeg zoo lawm.
Yog siv rua Vaajtswvtxujlug tes qhov ua kuas ncaajnceeg yog qhov kev txavtxim kws “tsi muaj txim-zoo taag nrho” kws lug ntawm Vaajtswv lug. Nwg hloov Vaajtswv tug xeebceem kws Nwg muaj rua tug tuabneeg txhum. Yaav taag lug Vaajtswv rau txim, kuas nwgnuav Nwg suav has tas tsi muaj txim lawm. Yaav taag lug mas tug tuabneeg txhum yog ua neej nyob huv qaab Vaajtswv txujkev chim, kuas thaus kws nwg lug ntseeg Yexus lawd, nwg ua neej nyob huv qaab Vaajtswv txuj koobmoov lawm.
Qhov ua kuas ncaajnceeg nwg luj dlua le txujkev zaamtxim; txujkev zaamtxim xwb nwg tseem tseg qhov kws ua rua tuabneeg txhum tsi muaj nqes rua Vaajtswv nyob rua huv nwg. Yog le thaus kws Vaajtswv ua kuas ncaajnceeg Nwg muab txujkev zoo (righteousness) kws lug ntawm Vaajtswv lug lug ua tug tuabneeg txhum tug. Loos 4:23-25 has tas, “Lu lug kws has tas “Anplahaas ncaajnceeg (tuabneeg zoo),” tsi yog has rua Anplahaas tuab leeg xwb, 24 kuas yog has txug peb txhua tug kws Vaajtswv suav has tas ncaajnceeg (muaj txujkev zoo) hab ntseeg Vaajtswv tug kws tsaa peb tug Tswv Yexus sawv huv qhov tuag rov qaab lug. 25 Vim peb tej kev txhum Vaajtswv txha ca Yexus Khetos lug tuag theej peb lub txhoj, hab qhov kws Vaajtswv tsaa Yexus sawv huv qhov tuag rov qaab lug yog ua kuas peb ua tau tuabneeg ncaajnceeg (justification).” Yexus Khetos txujkev tximtxaj hab muaj nqes dlhau lug ua lub chaw tag taw kuas tug ntseeg Yexus sawv taug rua ntawm Vaajtswv lub xubndlag. 1 Kauleethau 1:30 has tas “Kuas Vaajtswv coj mej lug nrug Yexus Khetos koom ib txujsa, Yexus Khetos yog lub tswvyim hab txujkev ncaajnceeg (zoo) kws Vaajtswv pub rua peb, peb txha tau lug ua Vaajtswv haiv tuabneeg kws dlawbhuv kuas peb dlim peb lub txim,” Filipis 3:9 has tas, “Txawm yog kuv xyum ua lawv le Vaajtswv txuj kevcai los Vaajtswv yeej tsi suav has tas kuv yog tuabneeg ncaajnceeg (zoo). Kuas qhov kws Vaajtswv suav has tas kuv yog tuabneeg ncaajnceeg (zoo), tub yog vim kuv ntseeg Yexus Khetos. Txhua tug kws ntseeg, Vaajtswv yeej suav has tas puab yog cov kws ncaajnceeg (zoo).” Yog le qhov ua kuas ncaajnceeg muab tug ntseeg Yexus tsaws moog rua qhov kws Vaajtswv txaus sab hab txais yuav tau lug ntawm Tswv Yexus. Peb yeej ntxiv tsi tau ib yaam dlaabtsi rua peb qhov kws raug ua kuas ncaajnceeg, peb raug ua kuas ncaajnceeg lug ntawm Yexus Khetos txujkev zoo xwb.
Yog le ntawd, vim qhov ua kuas ncaajnceeg, cov ntseeg Yexus tsi yog dlim ntawm txujkev txhum xwb, kuas puab tau taagnrho Yexus Khetos txujkev tsimtxaj, muaj nuj muaj nqes lug ua puab tug huv tuabsi. Loos 5:17 has tas, “Vim ib tug ua txhum, suavdlawg txha tuag, kuas teg dlejnum kws Yexus Khetos ua paab peb tseemceeb dlua ndlais huv tuabsi. Txhua tug kws Vaajtswv suav has tas yog tuabneeg ncaajnceeg (zoo), puab yuav tau txais Vaajtswv txuj koobmoov nplua mag kws Vaajtswv pub dlawb hab puab yuav muaj txujsa nrug Yexus Khetos kaav moog ibtxhis.”
Tej kws peb tau txais lug ntawm qhov ua kuas ncaajnceeg:
- Peb raug qaws lug ua Nwg tub Nwg ntxhais (Loos 8:15)
- Peb nrug Yexus tau Vaajtswv tej qubtxeeg qubteg (Loos 8:17)
- Peb nrug tau Yexus koom ib txujsa (1 Kauleethaus 6:17)
- Peb nyob rua huv Yexus Khetos (Kalatias 3:27), hab Nwg nyob rua huv peb (Kaulauxais 1:27)
Kaujtsuam 2. Qhov ntxuav kuas dlawbhuv – Sanctification
Qhov ua kuas ncaajnceeg txawv qhov ntxuav kuas dlawbhuv lecaag? Qhov ua kuas ncaajnceeg Vaajtswv tsi muab tug tuabneeg txhum ua kuas nwg dlhau moog ua tug tuabneeg zoo (righteous); Vaajtswv has (declares) tas nwg yog tug tuabneeg zoo xwb (Loos 3:28; Kalatias 2:16). Qhov txawv yog le nuav: Qhov ua kuas ncaajnceeg yog muab Yexus txujkev zoo (righteousness) lug ua tug tuabneeg txhum tug (Loos 4:11b); qhov ntxuav kuas dlawbhuv yog muab Yexus txujkev zoo lug tso rua huv tug tuabneeg txhum (Loos 6:1-7; 8:11-14).
Qhov ua kuas ncaajnceeg yog tshwm rua saab nrau ntawm tug tuabneeg txhum hab hloov nwg lub meejmom lossis qhov kws nwg sawv hab tuav (standing) (Loos 5:1-2); qhov ntxuav kuas dlawbhuv yog tshwm rua saab huv hab hloov tug ntseeg Yexus txujkev ua neej (Loos 6:19) – Qhov ua kuas ncaajnceeg yog ib qhov kws tshwm ib zag xwb (an event); qhov ntxuav kuas dlawbhuv yog ib qhov kws hloov zuj zug lossis siv sijhawm (a process). Qhov ntxuav kuas dlawbhuv tshwm tomqaab qhov ua kuas ncaajnceeg. Qhov ntxuav kuas dlawbhuv yog muab rua tug tuabneeg kws tub raug cawm lawm saab ntsujplig.
Ob qhov nuav yuavtsum tau muab cais kuas meej, kuas muab cais tawm nyag nyob nyag tsi tau (can never be separated). Vaajtswv tsi laam muab ib tug ua kuas ncaajnceeg es Nwg ho tsi ntxuav kuas dlawbhuv, hab Nwg tsi laam ntxuav ib tug kuas dlawbhuv yog has tas Nwg tsi tau ua kuas ncaajnceeg. Ob qho nuav puavleej tseemceeb rua txujkev cawmdlim.
Peb raug ntxuav kuas dlawbhuv lug ntawm Vaajntsujplig Tug Dlawbhuv kws Yexus muab rua peb. Qhov ntxuav kuas dlawbhuv yog txhais has tas raug muab tshwj rua ibcaag lossis ua kuas dlawbhuv. Vaajntsujplig Tug Dlawbhuv yog tug kws paab kuas peb dlhau moog ua tau lub neej zoo le Yexus. Qhov nuav tsi yog nwg cale tshwmsim kag ib zag xwb, kuas nwg yog ib qhov kws maaj maam tshwmsim zuj zug nyob rua huv peb lub neej.
Tug ntseeg Yexus luj hlub zuj zug rua txujkev dlawbhuv lug ntawm Vaajtswv Txujlug: Yauhaas 17:17 Yexus has tas, “Koj txujlug yog lug tseeb; thov muab koj txujlug tseeb ntxuav kuas puab huv.”
Ntawv Nkauj 119:9 has tas, “Yuav ua le caag ib tug tub hluas txha ua tau nwg lub neej kuas dlawbhuv? Yog nwg yuav tsum coj lawv le koj tej lug samfwm.”
Lub ntsab ntawm qhov kws ntxuav kuas dlawbhuv tes yog muab qhov zoo (good) lug hloov qhov phem (evil). Yexus has tas thaus tug ntsujplig phem tawm huv tuabneeg moog lawd, yog nwg rov lug saib es tsi muaj dlaabtsi nyob huv tug tuabneeg ntawd tes nwg yuav coj xyaa tug ntsujplig kws phem dlua nwg lug nyob huv tug tuabneeg ntawd, kuas nwg ua phem dlua le yaav taag lug (Mathais 12:43-45). Vim le nuav Paulus txha le has nyob rua huv Efexus 4:22-24 has tas, “Yog le ntawd, mej yuav tsum muab mej lub sab qub kws mej ibtxwm coj tso povtseg; lub sab qub kws naj nub ntxag kuas mej ua kev phem kev qas ntawd taabtom yuav puamtsuaj moog. 23 Mej yuav tsum hloov dlua sab tshab. 24 Mej yuav tsum muab lub sab tshab lug coj. Lub sab tshab ntawd Vaajtswv tsim zoo le Vaajtswv tug yaam ntxwv, suavdlawg txha pum has tas mej ua mej lub neej ncaajnceeg (zoo) hab dlawbhuv.”
“You were taught, with regard to your former way of life, to put off your old self, which is being corrupted by its deceitful desires; 23 to be made new in the attitude of your minds; 24 and to put on the new self, created to be like God in true righteousness and holiness.”
Tug kws ntseeg Yexus tag nwg lub neej yeej hloov hab teg dlejnum kws nwg ua tshwm los yeej ua tau timkhawv txug qhov kws nwg has tas nwg yog ib tug ntseeg Yexus.
Kaujtsuam 3. Lub tshwjchim – Glorification
Lub tshwnchim yog kaujtsuam kawg ntawm txujkev cawmdlim. Peb raug cawm thaus kws peb ntseeg hab leeg yuav Yexus ua peb tug Cawmseej hab ua peb tug Tswv. Vaajtswv qaws peb lug ua Nwg mivnyuas, peb yug dlua tshab, hab Nwg paab kuas peb ua tau lub neej dlawbhuv. Peb tau lub tshwjchim rua lub sijhawm kws peb sawv huv qhov tuag rov qaab lug muaj dlua lub cev tshab hab moog nrug Vaajtswv nyob sau ntuj ceebtsheej.
Filipis 3:21 has tas, “Nwg yuav muab peb lub cev kws txawj mob txawj tuag nuav hloov dua tshab kuas zoo le nwg lub cev kws ci ntsaag ab tsi txawj mob tsi txawj tuag. Nwg ua tau le ntawd, rua qhov nwg muaj fwjchim muab ib puas tsaav yaam huv tuabsi lug rua nwg kaav.”
1 Yauhaas 3:2 has tas, “Cov phoojywg, nwgnuav peb yog Vaajtswv cov mivnyuas lawm, kuas peb tseem tsi tau paub tseeb has tas yaav tomntej peb yuav zoo le caag. Peb tsuas paub has tas thaus Yexus Khetos rov qaab lug, peb yuav zoo le nwg, rua qhov peb yuav pum tseeb has tas nwg zoo le caag tag.”
Loos 8:17-18 has tas “Vim peb yog Vaajtswv cov mivnyuas lawm, peb yuav tau txais tej koobmoov kws nwg npaaj tseg rua peb, hab peb yuav tau nrug Yexus Khetos txais tej kws Vaajtswv npaaj tseg rua Yexus Khetos lawm; peb cov kws raug kev txomnyem ib yaam le Yexus Khetos raug, peb yeej yuav tau Vaajtswv lub tshwjchim kws ci ntsaag ab ib yaam le Yexus Khetos tau hab. 18 Kuv pum has tas txujkev txomnyem kws taamsim nuav peb raug yeej piv tsi tau lub tshwjchim ci ntsaag ab kws Vaajtswv yuav pub rua peb yaav tom ntej nuav.”
Yog yuav muab xaus ua tuab tuab lu hab siv cov lug kws yoojyim has kuas totaub nua tes kev cawmdlim yog le nuav: Thaus peb leeg yuav Yexus ua peb tug Cawmseej hab tug Tswv tes Vaajtswv muab Yexus txujkev zoo (righteousness) lug pauv peb txujkev txhum hab Nwg has (declares) tas peb yog tuabneeg zoo (righteous), nuav yog qhov ua kuas ncaajnceeg lossis justification (Loos 4:25; Filipis 3:9); tomqaab kws Vaajtswv has tas peb yog tuabneeg zoo lawm Nwg maam le muab Yexus txujkev zoo tso rua huv peb, Vaajntsujplig Tug Dlawghuv maam le lug nrug peb nyob hab maaj maam hloov peb lub neej lug ntawm txujkev nyeem hab kawm Vaajtswv Txujlug kuas peb ua tau lub neej zoo le Yexus (2 Kauleethaus 5:21; Loos 6:1-7; 8:11-14; Yauhaas 17:17; Ntawv Nkauj 119:9; Exekees 36:27), nuav yog qhov ntxuav kuas dlawbhuv lossis sanctification); thaus Yexus rov qaab lug Vaajtswv maam le muab dlua lub cev tshab rua peb kws yog lub cev kws muaj tshwjchim ci ntsaag ab hab nrug Nwg nyob moog ibtxhis (Filipis 3:21; 1 Yauhaas 3:2; Loos 8:17-18), nuav yog lub tshwjchim lossis glorification.
Yog has tas peb yog ib tug kws yeej ntseeg hab txais yuav Yexus lawm tag Vaajtswv yeej yuav ua peb kaujtsuam nuav pub rua peb hab Vaajntsujplig Tug Dlawbhuv yeej yuav ua pov thawj rua peb lub sab has tas peb yeej yuav tau lawv le kws Vaajtswv Txujlug tau has tseg.
Tug sau: Tsaav Sawm Hawj

Comments